Piltide sisust ja vormist. Kokkuvõte ja uued mõtted.

Lühikokkuvõte - ma tegin hooaja jooksul täpselt ühe pildi, mis mu aasta alguses seatud kriteeriumidele enam-vähem vastas - vaata üles :) On ausalt serveeritud keskkonda, on tegelased, on sügavust. Allpool täpsemalt.

Aasta alguses sai mõlgutatud selliseid mõtteid:
Ma tahaks, et mu pildid oleks ausamad. Tahaks piltidel näidata keskkonda ja mastaape. Rohkem kriitilist realismi, vähem loodusfoto laadset idealiseeritud maailma. Tehnilises mõttes tähendaks see rohkem lainurka ja vähem telega isoleeritud ja kontekstist välja võetud detaile.
Tulemus: (1/5). Ei saa mitte rahul olla. Teleobjektiivi kasutamine võibolla isegi vähenes, aga see pole näitaja, millest järeldusi teha. Puhast bokehi-pulli sai ka muidugi tehtud, aga too on lihtsalt pretensioonitu ajaviide.
Mõned pildid: Vaade Kukruse mäele, Põlevkivi aheraine
2013: Proovime teisiti sõnastada - ma tahaks, et mu pildid ei oleks ülelihtsustatud (stiilis subjekt ja kreemjas taust - kuigi ma aegajalt täitsa naudin taoliste piltide vaatamist, pole minu kutsumus neid teha).
Ma tahaks, et mu piltidel oleks tegelased või tegevus. Nii on lihtsam lugu rääkida ning ühtlasi suudavad vaatajad pildiga paremini suhtestuda. Aga mitte nii, et paneme ilusa naise keset varemeid ja ongi pilt valmis või siis urbexi tüüpi "я был здесь" teema. "Miks" peaks olema vastatud.
Tulemus: (3/5) Rahuldav, kuid eriti kaevandusmuuseumi piltide juures hakkab see ise modelliks olemine ennast väga kiiresti ammendama. Pildistatavaid leida aga on jälle omaette keerukus - paaril korral läks siiski õnneks.
Tehtud pildid: Tuhamäe piknik, Sukeldumine Sompas
2013: Tegelasi on jätkuvalt vaja, kuid märksõnaks võiks olla loomulikkus. Sai proovitud nii mõnedki lavastused teha, aga ma pole nende üle liialt õnnelik.
Tahaks, et piltidel oleks sügavust. Tehnilises mõttes mitu plaani. Sisulises mõttes rohkem kui lihtsalt vau-visuaal. Viimaseid võiks ka vaatajaskonna rõõmuks sekka juhtuda. Aga mingi intriig peaks olema, mis peale vau lahtumist edasi töötab.
Tulemused: (2/5) Raskelt ta tuleb, aga midagi siiski. Selliseid pilte muidugi igapäevaselt ei tee. Ja päris mitmed on juba aastapäevad ja rohkem nimekirjas, kuid tehtud pole seni saanud. Kahjuks.
Pildid: Stairway to heaven, ülalolev pilt
2013: Jätkame. Rohkem sisu, vähem tehnilist bling-blingi.

Suures plaanis jäävadki sisulised eesmärgid samaks, sest suund mulle meeldis. Lisaks tulevaks aastaks veel mõned ideed ja pildinäited. Kui neist ka muud kasu ei ole, siis nad on lihtsalt mulle endale referentsiks.
  • Pilt saab olla rohkem, kui lihtsalt osade summa. Peaks selliseid situatsioone rohkem otsima ja ära kasutama.
  • Kompositsiooniga tuleks kohe tõsiselt-tõsiselt vaeva näha. Varasemalt on sellest juttu olnud postituses Düsseldorfi kool
  • Veidrad perspektiivid mulle meeldivad, tuleb veelgi vaeva näha, et selliseid leida.
  • Kaugeltki mitte unistuste pilt, aga ta toob meelde märksõnad detachment ja on veel eriline selles mõttes, et ei anna ennast kohe kätte :)
  • Lisaks valgusele võiks ära kasutada ka varjud.
On mille poole püüelda. Ja saavutus juba seegi, et ma need eesmärgid sõnastada olen suutnud. Olgem ausad, tehnikast oleks niii palju kergem rääkida :)

2 comments:

  1. Kadedakstegev põhjalikus analüüsil. Pisut liiga karm ehk enda vastu oldud...

    ReplyDelete
  2. Põhiline häda selle analüüsiga on see, et kui kaamera käes kuskil ringi ukerdad, on ta peast kadunud :) Aga samas, eks ma veidike olen ikka suutnud oma töid soovitud suundades liigutada. FB ajastul peabki ise enda vastu karm olema, seal ju ainult kas laigitakse või ollakse vait :)

    ReplyDelete


Web Statistics